KML (Keyhole Markup Language) on XML-põhine failivorming, mida kasutatakse geograafiliste andmete kuvamiseks rakendustes nagu Google Earth ja teistes GIS-programmides (nt ArcGIS). KML-is kirjeldatakse objekte (punktid, jooned, hulknurgad), nende stiili ja metaandmeid.
Mine: Google My Maps
Tulemuseks saad näiteks faili map.kml.
Mine: Google Earth Web
Selle osa jaoks kasutan Google My Maps marsruudi tööriista.
Minu tee koolist koju
Näide punktist Placemark (kool):
<Placemark>
<name>Tallinn Industrial Education Center</name>
<styleUrl>#icon-1899-0288D1-nodesc</styleUrl>
<Point>
<coordinates>24.7054502,59.4115524,0</coordinates>
</Point>
</Placemark>
< > põgeneda (escape), et brauser ei käsitleks neid HTML-ina.
Näide hulknurgast (Polygon), mis märgib ala kodu ümber (punane piir, poolläbipaistev punane täide):
<Placemark>
<name>Zoon kodu ümber</name>
<Style>
<LineStyle>
<color>ff0000ff</color> <!-- AA BB GG RR: ff0000ff = 100% punane joon -->
<width>2</width>
</LineStyle>
<PolyStyle>
<color>7d0000ff</color> <!-- ~50% läbipaistev punane täide -->
</PolyStyle>
</Style>
<Polygon>
<outerBoundaryIs>
<LinearRing>
<coordinates>
24.8239,59.4366,0
24.8247,59.4366,0
24.8247,59.4362,0
24.8239,59.4362,0
24.8239,59.4366,0
</coordinates>
</LinearRing>
</outerBoundaryIs>
</Polygon>
</Placemark>
Loo uus fail: leaflet.html
Koosta HTML-leht, mis kasutab Leaflet teeki (LeafletJS quich-start)
Seal on script ja css koodis
Minu kaart koos leafletJS
Minu jaoks on Google Mapsi kõige lihtsam kasutada; see on lihtne ja mugav. Kui võtta näiteks Google Earth, siis mulle selle kasutamine ei meeldinud; see on natuke keerulisem kui Google Maps.