Objekt

Python

• Objekt kirjeldab ära konkreetse loogilise kogumi
  • näiteks õues olev punane auto on üks objekt
  • selle taga olev roheline auto on teine objekt jne
• Tavaliselt mõtleme me arvust kui ühest väärtusest
• Objekt koosneb tavaliselt mitmest väärtusest
  • värv, mark, mudel, pikkus, registrimass jne.

Klass

• Klass kirjeldab ära struktuuri
  • näiteks autol on värv, pikkus jne
• Klass (üldiselt) ei sisalda andmeid
• Klass on andmetüüp
• Samatüüpi andmed pärinevad kõik ühest klassist
  • punane auto on auto, roheline auto on auto jne
• Kuigi meil on maailmas mitu autot (objekti), siis meil on üks klass auto

OOP

• Objekt-orienteeritud programmeerimine (OOP) on prgrammeerimise paradigma, mis kasutab objekte
• Python on objekti-orienteeritud programmeerimiskeel (OOP)
• Pythonis kõik asjad on objektid

OOP Tehnikad

• Kapseldamine (encapsulation)
  • funktsionaalsus peidetakse
• Modulaarsus (modularity)
  • programm jagatakse iseseisvateks tükkideks
• Polümorfism (Polymorfism)
  • alamklass saab meetodeid üle kirjutada
• Pärimine (inheritance)
  • alamklass pärib omadused ja meetodid

Sõne

• Sõne on objekt
• Kui loote uue sõne, siis tegelikult luuakse uus objekt, mille tüüp on str
• Sõne “funktsioone” kutsutakse meetoditeks
  • ehk siis klassis kirjeldatud funktsioonid on meetodid

s = "Hello"
print(type(s)) # <class 'str' >
print(id(s)) # 30773472
print(id(s.replace("H", "h"))) # 61507648

• Loome sõne s ja küsime selle tüübi. Tüüp on str klass
• id tagastab objekti kohta unikaalse arvu. Kui id on erinev, siis on ka objekt erinev (st mälus erinevas kohas)
• replace teeb uue sõne, seda näeme ka id-ga
• replace on sõne meetod ehk funktsioon, mida saab välja kutsuda objektil

List

a = [1, 2, 3]
b = [1, 2, 3]
c = b
print(id(a)) # 44058024
a.append(4)
print(id(a)) # 44058024 - still as b 
print(id(b)) # 44059184
print(id(c)) # 44059184 - still as b
b.pop()
print(id(b)) #44059184 - still the same
print(id(c)) # 44059184 - and same

• Listi muutes id ei muutu
• c ja b viitavad saamule listile

Veel objekte

print(type(1))     # <class 'int'>
print(type(True))  # <class 'bool'>
print(type(1.2))   # <class 'float'>
print(type(None))  # <class 'NoneType'>
print(type(len))   # <class 'builtin_function_or_method'>
print(type(type))  # <class 'type'>

Klass kui andmetüüp

• Iga klass on andmetüüp
• Näiteks on Pythonis klass str
• Iga konkreetne sõne, näiteks “Tere”, on selle klassi objekti (ehk isend)
• Ühest klassist saab luua lõpmata palju objekte
• Objekti kohta öeldakse ka isend ja instants
  • Üldiselt mõeldakse “objekt”, “isend”, “instants” terminitega samu asju
  • Erinevates allikates võivad neil erinevused olla

Teeme oma klassi

class Student:
    pass
s = Student()
print(type(s))  # <class '__main__.Student'>
print(id(s))    # 12448112
t = Student()
print(type(t))  # <class '__main__.Student'>
print(id(t))    # 12423408

• Klass Student. pass on tühi korraldus
• Loome kaks isendit – nende id on erinev (nad on mälus erinevas kohas)

Objektide võrdlemine

• Objektide võrdlemine == võrdlusega kontrollib vaikimisi seda, kas nad viitavad samale objektile
• Seda, mida täpselt kontrollitakse, saab üle kirjutada
  • Näiteks sõne puhul kontrollitakse seda, kas sisu (st sümbolid) on samad jne

s1 = Student()
s2 = Student()
s3 = s1
print(s1 == s2)   # False
print(s1 == s3)   # True
print(s2 == s3)   # False

Meetod

• Klassis sisalduvaid funktsioone nimetatakse meetoditeks

class Student:
    """Student class."""
    def hello(self):  # method, "self" is a special parameter
        """Method (function) which just prints out "Hello!"."""
        print("Hello!")
s = Student()   # s is an object of class Student
s.hello()       # no "self" argument

Self

• Kõik objekti meetodid sisaldavad esimest parameetrit self
  • selle parameetri nimi võib ka midagi muud olla; kasutage self
• self viitab isendile
• Eelmises näites oli väljakutse s.hello()
  • kui hello() meetod käima pannakse, antakse sellele s kaasa
• Meetodi jaoks vajalike väärtuste jaoks lisatakse need peale self parameetrit